Vaatasime päikesetõusu ja mängisime peale magamata ööd varahommikul puulehtede ja männikäbidega kabet.
päevakavast ei puudunud ka leopoldi võimlemine kõige varajasematele aka neile kes magama ei läinudki ja õigel ajal õiges kohas olid;)

Nii kaua ei ole vist kunagi tünnis ligunetud . Rekorditest rääkima ei hakka. Krimpsus sõrmedest ka mitte. Ihuliikmed rääkisid ka veel enam kui päev hiljem enda eest. Igaljuhul oli väga väga viis elamus.
No vaadake- Võrtsjärv oli lummavalt ilus nii päeval kui ööl. Kuna tundus lausa patt magama minna siis sai ka päikesetõusu järve kaldal imetlemas käidud. (Nagu näha - me polnud ainsad!)
Ilmaga meil tõepoolest vedas. Tervelt nädal enne üritust oli see väga vihmane, eriti neljapäeval. Reede hommikulgi oli väljas paras raju. Ilmataat vist halastas meile, sest õige pisut tibutas laupäeva ööl vastu pühapäeva kuid see ei kahandanud elamust. Meie võtsimegi vihmasaju koos mõnede vapramatega "pidutsejatega" vastu 40 kraadise veega kümblustünnis. No niikuinii oleks pisut märjaks saanud. Kui juba siis juba! Tünni! Ja väike vihmasadu mõjus seal isegi kosutavalt.